Olid ajad kui allergiad olid midagi sellist, mis juhtusid kusagil kellegi teisega või ei teadnud me neist üldsegi midagi. Mängisime lapsena lehmakookidega ja sõime rahulikult põrandale kukkunud võileiba edasi. Midagi halba sellest ei juhtunud, kuna meie immuunsüsteem oli pidevalt selle kõigega harjunud. Keha oli selle kõigega harjunud.
Täna on meid ümbritsev maailm kõiksugu mürkide ja stressi poolt nii palju rohkem saastatud. Igapäevane stress on kordades kõrgem. Meie immuunsüsteem on sellest kõigest niipalju rohkem häiritud, et keha ei suuda uute, mitteharjumuspäraste ainetega enam toime tulla.
Aga miks siis on allergiad ka juba väikestel lastel, kes ei tea stressist veel midagi?
Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et lapsed on kuni teismeliseks saamiseni oma vanemate energiaväljaga ühenduses ja saavad sellest kõigest siiski energeetiliselt osa.
Mis siis ikkagi on allergia ja kuidas see tekib?
Allergia on meie keha ebaadekvaatne reaktsioon meie keha energiavälja sattunud esemele, selle energeetilistele või füüsikalistele omadustele. Selleks võib olla, mis iganes – riideese, pesupulber, toitaine. Aju kohtleb seda „külalist“ sissetungijana meie energiasüsteemi ja vastab ebaadekvaatse immunsüsteemi käitumisega.
Vastavalt sellele, millises energiasüsteemis tekib blokeering, reageerib ka meie keha. Allergiad võivad tekitada peavalusid, hingamisraskusi, seedehäireid (puhitused, kõrvetised, kõhulahtisus), ärevust, depressiooni, nahaärritusi jne. Allergeenide mõju võib olla meile nii füüsiline kui emotsionaalne. Pidevad allergilised reaktsioonid võivad hakata mõjutama ka meie meelteseisundit. Allergia võib pärssida ka meie võimet omastada toitaineid. Tõepoolest, ka geneetilisel teguril võib siin olla oma roll läbi selle, milliste organisüsteemide nõrgema kvaliteedi me oma vanematelt pärime.
Kas allergiale võib olla leevendust?
Jah, võib küll. Aju on võimalik ümber õpetada, et „sissetungija“ on tegelikult tavaline külaline, millel puudub ohtlik mõju meie kehale. Kui keha mõjuvälja satub allergeen ja keha käivitab nö kaitsereaktsiooni, tekivad osades meridiaanides blokeeringud. Need blokeeringud kutsuvadki esile allergilise reaktsiooni. Näiteks allergiline reaktsioon šokolaadile tekib tavaliselt maksa meridiaani blokeeringu tõttu ja inimesel võib tekkida peavalu. Maomeridiani blokeering võib kutsuda esile maovalu, neeru meridiaani blokeering võib kutsuda esile nahaärrituse, jämesoole meridiaani blokeering võib esile kutsuda kõhulahtisuse. Mitme meridiaani häire samaaegselt avaldub väsimuse ja keha nõrkusena. Blokeeringute hulk on tavaliselt korrelatsioonis allergia raskusega.
Selliseid reaktsioone on võimalik leevendada või täielikult kaotada, kasutades meridiaanide ja muude keha energiasüsteemide tasakaalustamist. Selline tasakaalustamine allergeeni keha energiaväljas hoidmise ajal annab ajule signaali, et tegemist ei ole ohuga ja immuunreaktsioone ei ole vajalik käivitada.
Heino Väli
Comentários