Kas oled kogenud alaselja valusid? Usun, et praktiliselt kõik täiskasvanud on mingis eluetapis seda ebamugavust taluma pidanud. Alaselja valu ilmnemise võib põhjustad rohkem tegureid kui üks, kuid üheks väga domineerivaks probleemiks on suur pinge meie alakeha ja jalgu ühendavas väga võimsas lihases.
Iliopsoas, psoaas, nimme-niude lihas.
Heal lapsel mitu nime. Lihas koosneb tegelikult suurest niudelihasest
(psoas major), väikesest niudelihasest (psoas minor) ja niudelihasest (Iliacus). Need lihased on omavahel ühenduses.
Selle grupeerunud lihase roll on liikumise alustamisel meie reie tõstmine teatud kõrguseni. Selles lihases võivad pinged tekkida nii füüsiliste kui energeetiliste mõjutuste tulemusena. Kui oled suur istuja, siis on su psoaaslihas pidevalt lühendatud olekus. Seda ümbritsev sidekude ehk fastsia võtab selle oleku omaks ja ei taha seda nii kergesti vabastada. Kui nüüd püsti tõusta, hakkab lühenenud lihas vaagnat ettepoole kallutama, tekitades alaselga nõgususe ja lähendades sellega selgroo lülide tagumisi osasid. Meditsiinilise seisundina nimetatakse sellist nõgusust lordoosiks. Selgroo tagumises pooles asuv kanal, kus asuvad ka närvid, võib sattuda lülide lähenemise tõttu olukorda, kus lülid hakkavad närvidele suruma. See on tihti väljakannatamatu kroonilise alaselja valu põhjuseks. Tihti lõpeb see lülide vaheliste kõhrede väljasopistumise ja seljaoperatsiooniga, kuid operatsioon ei ole lahendus. Põhjus jääb ju kehasse alles.
Teiseks suureks mõjutajaks on selle, vahel ka emotsionaalseks lihaseks nimetatud lihase pinge tekkimisel suur ja kestev stress. Nimelt on see lihas kehaõõnes ühenduses neerudega. Neerupealiste pidevast ärritusest (eritavad stressi korral organismi mobiliseerivaid hormoone kortisool ja adrenaliin) satuvad ka neerud pingesse ja see pinge kandub edasi psoaaslihasele. Siinkohal on oluline teada, et igasugune stress käivitab meis nende hormoonide vallandumise ja „võitle või põgene“ reaktsiooni avaldumise. See reaktsioon aga käivitav võitlemiseks või põgenemiseks kehas esimesena just liikumist alustava lihase, ehk psoaaslihase. Selle tõttu on stressis olevatel inimestel reeglina ka psoaaslihas pidevas pingeseisundis ja alaseljavalud tihedaks külaliseks. Öeldakse, et neer on hirmu koduks ja kui inimesel on pidevad hirmud, kogeb ta samuti alaseljavalusid just selle sama mehhanismi avaldumise kaudu. Eelnev on minu poolne maa keeles lahti seletatud tehniline kirjeldus psoaaslihase pingetest valu tekkimiseks alaselga. Tihti esineb valu ja sopistused 4. ja 5. nimmelüli piirkonnas, kus pingekontsentratsioon on suurim.
Omamoodi halb seis tekib kui me oleme kogenud mõnda jalatraumat, mis on ajapikku meie vaagna ka külgsuunas viltu tõmmanud. Selle tagajärje võib juhtuda, et sinu ühe poole psoaaslihas on tugevam kui teisel pool. Saad sellest aru, kui istud toolil, hoiad kordamööda ühte ja teist jalga pisut üleval ning sõber surub sinu jalga põlvest alla. Kui üks jalg tundub nõrgem, on sul tegemist ebasümmeetrilise pingega psoaaslihastes, mis hakkab sinu selgroole külgsuunalist kõverdavat mõju avaldama. See on üks võimalus vaagna külgsuunalise kalde tekkimiseks ja skoleoosi ehk selgroo külgsuunalise kõveruse tekkimiseks.
Psoaaslihast on võimalik pingetest vabastada erinevate isomeetriliste harjutuste abil kui ka lihassüvakoe energeetilise vabastamise ehk MER teraapia abil.
Loe lähemalt MER teraapiast
Heino Väli
Comments