Inimkonna kogetavad kroonilised haigused tulenevad mõtetest ja tunnetest. Sellest on viimasel ajal palju räägitud, enamasti ei ole selle tagamaadesse väga sügavalt süüvitud, miks see nii on ja mida tuleks muuta, et oma tervist taastada. Jah just nimelt, oma tervist on võimalik praktiliselt täielikult taastada.
Kuidas me loome endale tundeid ja emotsioone.
Peaaegu kõik me oleme käinud 3D kinos. Elamus võrreldes 2D kinoga või näiteks lihtsalt foto vaatamisega on suur. Mõnel on õnnestunud kogeda ka 7D kino, kus kogeme lisaks ruumilisele helile ja 3D efektiga pildile ka tooli kõikumist, tuult, aroome, uuemates kinodes isegi tuld ja vihma. Kõik selleks, et kogemus oleks maksimaalne. Kas tundub võimas? Kujutlege endale ette 1000+D kino. Milline see elamus ja kogemus võiks olla?
Tegelikult on see kino päriselt olemas. Kogeme seda iga päev. Inimkeha on universumis haruldane looming ja hea koht sellise elamuse saamiseks. Kahjuks oleme ära unustanud selle imelise loomingu eesmärgi – läbi kogemise ära tunda enda programmid ja haavad ning tervendada need, viies neist tekkivad reaktsioonid rahusse ja armastusse. Meil on vaja kogeda ja tunda neid reaktsioone välisele mõjutajale, muidu me ei tea, mis meid reageerima paneb ja mis meie sees tervendamist vajab.
1000+D kino elamuse kogemiseks on inimeses loodud peenenergia ja kehakeemia sügav kombinatsioon. Saades mingi välise sündmuse või teise inimese käitumise tõttu mõjutuse või mõeldes mingit mõtet (mõtte poolt tekitatav impulss on keha energiaväljale ja rakkudele täpselt sama mõjuga, mis välise sündmuse mõju), soovib teadvus seda ka keha tasandil tundena kogeda, et lõpuni mõista enda reaktsiooni sellele mõjutajale.
Mõtted kajastuvad ajus neuronite vahelise elektrilaengute liikumisena. Sellise aju mõjutuse tõttu paiskavad närvirakud kehasse neuropeptiide. Keha suudab toota üle 1000 erineva neuropeptiidi, millest igaüks tekib vastava välise reaktsiooni või mõtte tajumiseks kehas vastava tundena. Neuropeptiidid on enamasti valkudest väiksemate aminohapete hulgaga virgatsained, mis kokkupuutel neurotransmitteritega panevad keha seda tunnet tundma, millest just mõtlesid? See aktiveerib omakorda energiakeskusi ja neis olevaid sisenõrenäärmeid selle tundega seotud keha talitluseks vajalikke hormoone tootma.
Toome näite. Mõtled armastusest ja neuropeptiidide mõjul saad kehas tunda armastuse tunnet. Närviimpulsside mõjul aktiveeruvad südame energiakeskuses hormoone tootvad näärmed, mis lubavad meil tunda ka emotsioone, antud juhul armastust täis emotsioone. Kõik tundub imeilus.
Kahjuks keerlevad inimeste mõtted enamasti armastuse asemel ellujäämisrežiimiga seotud teemadel (valdava osa inimkonna igapäevased mõtted on toimetuleku hirmust, vihast, puudusest, häbist, süüst, ohvrirollist, kättemaksust, väärtusetusest jne). Kõik need mõtted toodavad peptiide, kehas selle tunde tundmiseks ja käivitavad vaid alumisi energiakeskusi. Seega toodab keha nende energiakeskustega seotud hormoone nagu adrenaliin, noradremaliin, kortisool ja keha kogeb sel hetkel ellujäämisrežiimi. Nende emotsioonide jääkproduktiks ongi ülemäärane kehakeemia – tunde loomisega seotud peptiidid ja hormoonid. Kui inimene on sattunud traumaatilisse kogemusse - õnnetus, lähedase surm, lahutus, vägistamine jne, tuletab kehasse salvestunud mälestus seda igapäevaselt meelde. Hommikul ärgates koged esmalt vaikust, kuid siis tuleb kõik meelde ning selle tulemusena käivituvad juhtunud mälestusega seotud sundmõtted ja keha läheb ikka ja jälle selle sama trauma uuesti kogemisse, nagu see oleks juhtunud just praegu.
Toksilise kehakeemia kuhjumine Mõeldes minevikukogemustest või neil põhinevast tulevikuvisioonist ajendatud raskete tunnetega kaasnevaid mõtteid igapäevaselt ja korduvalt, arenevad ajus teatud neuroühenduste piirkonnad, mis suudavad sedalaadi protsesse käivitada automaatselt, nagu auto juhtimise või jalgrattasõidu oskus. Olles pidevalt nende mõtete ja tunnete meelevallas, saab sinu kehast teadvus, mis hakkab sind juhtima. Enam ei juhi sina oma keha vaid keha teadvus juhib sind. Selline juhtimine toimub alateadvuse tasandil märkamatult. Mõtted on elektrilised ja tunded on magnetilised. Neist tekkiv elektromagnetväli kajastub sinu auravälja sageduses ja kujundab sinu olemust ka teiste inimeste jaoks.
Peptiidid ja hormoonid tekitavad ajus sõltuvust nende järele.
Olukord muutub järjest hullemaks, kui oled oma keha piisavalt kaua "treeninud" mineviku ja tuleviku mõtete ja tunnetega enesehävituslikus olukorras olema. Ajus tekib sõltuvuslik vajadus tuttavlike neuropeptiidide ja kehas omakorda hormoonide järele. Kahjuks on need kehasse paiskuvad virgatsained peaaegu alati seotud raskete tunnete kogemisega. Jah, ka vihast võib sattuda sõltuvusse. Kogedes viha, mõtled omakorda vihaga seotud mõtteid ja sinu ajus aktiveerub ja areneb järjest enam iseeneslikult käivituv vihareaktsiooni juhtiv piirkond.
Mis juhtub bioenergeetilisel ja kehakeemia tasandil sellise olukorra jätkudes?
Sellises (ellujäämisreziimis) olukorras olles, tõmmatakse kogu aeg energiat aurast kehasse, et kriisiga toime tulla. Selle tõttu kaotab aura tasapisi kaitse võimekuse väliste ja siseste stressoritega toime tulla. Lisaks sellele on ellujäämisrežiimis immuunsuse tagamine ja toksiinide lagundamisega seotud protsessid peatatud. Keha vajab võitluseks energiat ja seda võetakse kõikide teiste süsteemide arvelt. Keha suudab sellise olukorraga toime tulla lühiajaliselt. Kõik tavapärase eluga seonduv (immuunsus, seksuaalsus, loovus, seedimine jne) pannakse ellujäämisrežiimis pausile. Neid süsteeme teenindavad energiakanalid ehk meridiaanid töötavad puudulikult ja võivad ummistuda. Häiritud meridiaan põhjustab häireid raku elutegevuses. Rakk ei saa enam hapnikku ja toitaineid, ei suuda toksiinidest vabaneda ja see viib põletiku tekkimiseni ummistunud piirkondades. Häirunud energeetilise ja füüsilise ainevahetuse tõttu koguneb rasketest mõtetest järjest suuremaks kuhjunud kehakeemia tulv rakkudevahelisse ruumi. Rakkude vahelises ruumis on baasvedelik, mida nimetatakse fastsiaks, ehk sidekoeks. See loob täiendava takistuse meridiaanis energia vabale voolamisele ning ühel hetkel ei suuda need enam rakke teenindada.
Keha jaoks on selline olukord äärmiselt kriitiline ja keha hakkab otsima varuväljapääsu. Tihti hakkavad sel hetkel toksiinid läbi limaskestade ja naha väljuma. Inimesed ütlevad, mul on nohu, mul on ekseem, mul on psoriaas, mul on paistetus, põletik jne, mul on haigus. On tavapärane, et inimesed ei ole teadlikud, et sellise kriisi taga näha enda loomingut ja see ring katkestada. Selle asemel võidakse hakata otsima abi keemilistest ravimitest. Tuleb meeles pidada, et keha immuunsüsteem ja ainevahetus on selleks hetkeks juba väga hapras seisus ja igasugune väline keemiline sekkumine on keha eneseregulatsioonile suureks täiendavaks koormaks ning võib olukorda hüppeliselt halvendada. Kui keha kannatab valudes, põletikes, vähenenud liikumisvõime all, seedehäirete ja muude ebamugavuste käes ja sa ei oska ennast aidata, võib olukord tunduda lootusetu. See toob kaasa täiendava emotsionaalse koorma, mis võib viia mentaalselt ja füüsiliselt kokkukukkumiseni. See täiendav emotsionaalne laeng aga käivitab omakorda peptiidide ja hormoonide tulva, millest vabanemiseks kehal puudub ressurss ja inimese seisund halveneb kiiresti veelgi. Tavaliselt jätkatakse seda nõiaringi kuni lõpliku kokku kukkumise või surmani.
Veelgi sügavam tasand – DNA
Olukord võtab uusi ja ebameeldivaid pöördeid ka väga sügaval tasandil – DNA tasandil. Kui sinu tunnete tulv on sinust võitu saanud ja sa koged kõike läbi oma keha alateadlikult, siis ühel hetkel hakkab sinu meel uskuma, et sa oledki oma loomult see, mida sa tunned – vihane ja ülereageeriv, saamatu, väärtusetu inimene. Sa võid hakata ennast süüdistama oma elu ära rikkumises. Nii on olnud ja järelikult nii on see ka tulevikus. Selline on isehakanud uue valitseja – alateadvuse poolt juhitava kehateadvuse looming.
Vaadates rakkude loomist geeni tasandil, tekib küsimus, kuidas saavad meil olla erineva funktsiooni ja kujuga rakud kui DNA on kõikides rakkudes ühesugune. See on võimalik tänu geeniekspressioonile. Geeniekspressiooni juhivad Inimese energiaväljas kvanttasandi inforuumis olevad kirjed ja selle põhjal käivitatavad morfogeneetilised (muudatusi loovad) rakud. Väga suur mõju geeniekspressioonile on raku välistel mõjutajatel, milleks on raku jaoks lisaks väliskeskkonnale ka inimese enda kogetavad tunded ja emotsioonid. Keha, mis on vahepeal muutunud isetoimivaks teadvuseks usub, et sa oled see raske tunne, mida sa tunned. See käivitab geeniekspressioonis võrreldes esialgse jäljendiga muudatusi ja selle tulemusel tekivad muudatused ka uutes loodavates rakkudes. Tulemusena võivad välja kujuneda raskemad haigused, mida inimkond on teaduslikul tasandil pidanud müstikaks, raskesti ravitavaks või ravimatuks.
Kõike saab muuta Vaadates inimest läbi energiamaailma ja epigeneetilise tasandi, kogu müstika kaob ja saab selgeks tõsiasi. Nii nagu sa endale haiguse lõid, saad sa selle haiguse tekitamiseks kulunud tahtest suuremat tahet kasutades tagasi pöörata. Uue seisundi valides, hakkab keha uskuma, et elad nüüdsest uues reaalsuses. Selle tagajärjel muutub ka sinu geeniekspressioon selle mõjutajaga vastavaks.
Tervendus algab, kui tood oma mõtted minevikust ja selle põhjal loodavast tulevikust praegusesse hetke ja lood oma arusaama endast ja oma tunnetest ümber. Valid raskete tunnete asemel teadlikult tunda kergeid ja armastust täis tundeid, nagu oleks see reaalsus juba kohal. Keha jaoks ei ole vahet, kas koged sinus tundeid tekitavat olukorda reaalselt või kujutad seda mõtte jõul ette. Raeaktsioon on täpselt sama.
Julge küsida abi
Kui kehas on traumad ja oled haiguse tõttu äärmiselt kurnatud, võib oma elus muudatuse tegemine olla raske ja võid vajada terapeudi tuge mentaalsete mõttekonstruktsioonide lahti rullimiseks ning meele ja keha tasandilt vabastamiseks. Kui õpid nägema ennast suurmeistrina, kes on loonud endale praeguse seisundi, on sul võimekus seda sama võimet kasutades luua ka oma unistuste tervis.
Armastusega Külli ja Heino Väli 💕
Komentarze